Posts

Eesti tantsulava Salomed

Artikkel ilmus algselt ajakirjas Tantsu Kuu Kiri nr. 101.   Modernne tants[1] sündis eelmise sajandi alguses. Selle esimesed esindajad, paljasjalgsed tantsijad, keerasid selja seni kehtinud lavatantsu konventsioonidele. Nad eitasid klassikalist tantsutehnikat, selle ettekirjutusi lavariietusele (balletiseelik, varvaskingad) ning toimemehhanisme. Inspiratsiooni ammutasid esimesed modernsed tantsijad peamiselt antiigist ja Oriendist.[2] Idamaistest tantsudest üheks populaarseimaks kujunes Salome tants. Uuest Testamendist pärinevat legendi on kujutanud mitmed kunstnikud, teatrilavale jõudis see tänu Oscar Wilde’ile, ooperiks kirjutas selle Richard Strauss. Eesti professionaalsetest koreograafidest-tantsijatest astusid Salomena üles Elmerice Parts (1919 ja hiljem), Ella Ilbak (1924) ja Juta Arg (1938). Mis iseloomustas nende Salomesid ja teisi Idamaadest inspireeritud tantse, sellest tulebki antud artiklis juttu. Ootuspäraselt keskendun peamiselt Partsi ja Ilbaku loomingule. Enne anna

Playlist. Ella Ilbak 1933. aastal Estonia teatris

Image
Täna möödub 125 aastat Ella Ilbaku sünnist. Tegu on ilmselt Eesti kõige tuntuma tantsijaga esimesest iseseisvusperioodist. Nii et kõnelgu sõnade asemel pealegi muusika. Panin tähtpäeva puhul kokku esitlusloendi lugudest, mis kõlasid Ella Ilbaku tantsuettekannete saatemuusikana 1933. aastal Estonia teatris. Kontsert kestab kokku veidi üle poole tunni. Olgu siiski öeldud, et lõplikku kindlust lugude paikapidavuses ei ole, sest etüüde, prelüüde ja menuette oli nii Helleril, Bachil, Chopinil kui Paderewskil rohkem kui üks. Suur tänu nõuannete eest, Maris Pajuste ja Meeta Morozov. Leiate esitlusloendi siit . Mõnusat kuulamist! Ella Ilbak AK (Postimees) esikaanel 2020. aastal ja ajakirja Laupäew esikaanel 1925. aastal. Foto autoriks on Henry B. Goodwin.  

Gerd Neggo õpilane Helmi Tohvelman

Image
Täna möödub 120 aastat Helmi Tohvelmani sünnist. Tohvelmani teatakse peamiselt endise Noorsooteatri (tänane Tallinna Linnateater) liikumisjuhi ja lavakunstikooli tantsuõpetajana. Vähem tunneme teda tantsijana. Olgu siinkohal kokku võetud Tohvelmani tegevus Gerd Neggo tantsurühma liikmena aastatel 1927-1933 (Neggo õpilaste hulka kuulus ta alates 1925. aastast). Võimalik, et sellesse ajajärku jääbki tema kõige aktiivsem periood tantsijana . "Marss", Gerd Neggo stuudio. Fotograaf: Karl Akel. Foto: Eesti Ajaloomuuseum Gerd Neggo oli Rudolf von Labani juures Saksamaal moodsat ehk modernset tantsu õppinud tantsija, pedagoog ja koreograaf. Neggo esindas tantsuvoolu, mida Eestis hakati nimetama "uueks tantsuks". Tema tantsukeelt iseloomustas ekspressionistlikkus ja abstraktsus. Tihti esines ta ilma muusikata või üksiku muusikainstrumendi, näiteks trummi või gongi saatel. [1] 1927. aastal jõudis tema stuudio esimese õpilasesinemiseni. Helmi Tohvelman astus üles viie t